Spordikooli ajalooline galerii asub SIIN.
Rakvere Spordikool 75
75 aastat tagasi, 1946 aasta kevadel, rajasid Rakvere noored spordihuvilised, tolleaegse Virumaa Spordikomitee esimehe Johannes Altsoo eestvedamisel tollasesse rahva-aeda, tänasesse teatriparki, spordiväljaku ja alustasid organiseeritud spordi – tegevusega. Need olid esimesed sammud noortespordi arendamiseks ja Rakvere linnale oma spordikooli loomiseks.
Spordikooli juhataja käskkirjaga, 10.juuni 1946, alustasid spordikoolis tööd kergejõustiku ja jalgpalli osakonnad (tolleaja nimetusega klassid). Õppe-treeningtunnid viidi läbi Teatripargi vastrajatud spordiplatsil, Tammikus, Vallimäel ning sooja ilma korral ka linna välisujulas. Sügisel alustasid õppetööd ka suusatamise ja võimlemise osakonnad. Nüüd koguneti endise Pedagoogikakooli Pika tänava tillukesse ahjuküttega võimlasse, kus viidi läbi võimlemisetunnid. Sealt siirduti ka suusa – ja jooksutreeningutele. Oma ruume koolil tol ajal ei olnud.
Regulaarselt harjutavate laste-noorte hulk algaastail ei olnud suur. Mingit tänapäevast spetsialiseerumist ühele kindlale spordialale polnud – suvel tegeldi suvealade ja talvel talialadega. Puudus oli ka asjatundlikest juhendajatest ning „treenerite“ rollis olid sageli vanemad – paremad sportlased ise. Johannes Altsoo, kooli esimene juhataja, juhendas noorte treeninguid nii kergejõustikus, jalgpallis, suusatamises kui ka võimlemises. Kooli esimeste „ treenerite“ rollis olid veel Ülo Laaspere – kergejõustik, Aino Tõnne – kergejõustik, suusatamine ja võimlemine, Ruth Järv – kergejõustik, Salme Peebo – kergejõustik ja võimlemine, Julius Korkmann ja Heino Laaspere – võimlemine ja Ilona Kammaru – suusatamine.
Järgmisest õppeaastast, 1947 aasta sügisest, alustas tööd ka korvpalliosakond. Treeningud, treener Anatoli Lavrovi juhendamisel, viidi läbi juba esinduslikus Rakvere Gümnaasiumi võimlas.
1948 aasta jaanuarist asus spordikooli juhataja ametikohale Olga Masing, kes ise juhendas ka tennisetreeninguid.
Kooli algaastaid iseloomustab õpetatavate spordialade mitmekesisus – lühikest aega tegeldi ka vehklemise ja poksiga. Võimlemisosakonnas olid õppe-treeninggrupid nii üldettevalmistavas, kunstilises kui sportvõimlemises.
50-ndate aastate algul kui Pauluse kirikuhoonele ehitati vahelagi ja sellest sai Kalevi võimla, alustas tööd võrkpalliosakond. Sinna sai kool ka oma esimesed kontoriruumid.
1955 aasta detsembrist alustas kooli direktorina tööd Arvo Kuslap .
1956 aastal sai spordikool endale ka oma spordibaasi, milleks oli taastatud, punase killustikkattega normaalmõõtmetega staadion. Soojustatud staadionimajast sai kool, pea 40-ks aastaks, omale ka kontorihoone.
Aastatel 1960 – 1988 juhtis kooli Enn Uduvee. Nende 28 tööaasta jooksul kool kasvas – lisandusid uued spordialad, oluliselt paranes kooli materiaalne baas, täienes kooli masinapark. Kahel korral sai staadion uue rajakatte , esmalt kummiasfaldi ja seejärel kummiplaadid.
1985 aastal taastati suusahüppemägi Tõrmas ja tööd alustas suusahüppe ja kahevõistluse osakond.
Minu ametiaeg kooli direktorina, 1988 aasta augustist, algas suure õnnetusega. Septembrikuus toimunud põleng võttis kahe lapse elu, hävitas pea kogu kooli masinapargi, mis oli tollal üks eeskujulikumaid spordikoolide seas vabariigis. Lisaks hävis tules hulgaliselt spordivarustust ja pea kogu kooli dokumente arhiiv.
Oma 75 tegutsemiseaasta jooksul on spordikool, vastavalt omandivormile, kandnud erinevaid nimesid kuid töö sisu – lastele ja noortele eesmärgistatud spordiõppe andmine, jäi alati samaks. Oleme olnud: Rakvere Laste Spordikool, Rakvere Rajooni Laste ja Noorte Spordikool, Lääne-Virumaa Laste ja Noorte Spordikool ning alates 1992 aastast Rakvere Spordikool. Need nimemuutused tõid endaga alati kaasa ka tõsised ümberkorraldused kooli õppetöös. Linna spordikooli reorganiseerimisega rajooni-maakonna spordikooliks tõi kaasa õpetatavate spordialade,õpilaste ja treenerite arvu hüppelise tõusu. Õppe-treeningtöö toimus lisaks Rakverele siis veel Tapal, Kundas, Tamsalus, Vinnis, Väike-Maarjas, Rakkes, Kadrinas, Haljalas ja Sallas. Kooli õpilaste arv ulatus 1300 –ni, juhendajate arv pea 40-ni ja kooli lõpuaktusel oli lõputunnistuse saajad iga aasta ligi 50.
Kogu maakonna tolleaegne treenerite ja kehalise-kasvatuse õpetajate paremik oli kaasatud kooli õppetösse. See oli suur jõud, sest need kolleegid olid kõik ka tuntud ja lugupeetud spordipedagoogid vabariigis.
Oma 75 tegutsemisaasta jooksul on kool andnud spordiõpet 20 – l spordialal: kergejõustikus (kõik 75 aastat), võrkpallis, korvpallis, jalgpallis, käsipallis, suusatamises, suusahüpetes, suusa kahevõistluses, slaalomis, kiiruisutamises, laskmises, maadluses, poksis, lauatennises, tennises, ujumises, males, sport – ja iluvõimlemises, vehklemises ja judos.
Spordikooli lõputunnistuse on saanud üle 1500 noore.
Läbi aegade on meie kooli õpilased ja vilistlased esindanud Eesti sporti pea kõikidel tiitlivõistlustel, mida spordimaailm korraldab. Meil on ka oma olümpiasportlased: suusahüppaja Uno Kajak, laskesuusataja Krista Lepik, sööstlaskuja Aare Tamme , kõrgushüppaja Marko Turban ja triatlonist Kaidi Kivioja.
Suure tõenäosusega võistleb Kaidi tänavu oma teistel, Tokio Olümpiamängudel.
Tundmatuseni on muutunud treening – ja võistlustingimused. Linna on kerkinud kaasaegne pallimänguhall , hästi hooldatud kergejõustikustaadion , kunstkattega jalgpallistaadion ja renoveeritud on ka koolivõimlad.
Täna õpib spordikooli 12-s algajate ja 20-s edasijõudnute õppe-treeningrühmades 420 õpilast. Kooli suurimateks osakondadeks, kus õpilasi üle saja, on korvpall – treenerid Vaido Rego, Juuris Umbrasko, Madis ja Tõnis Putko; võrkpall – treenerid Ellen Aros, Aiki Lipp, Helen Hunt, Mati Merirand ja Kaspar Pomerants ja kergejõustik – treenerid Sirje Kiviaru, Maili Jaaska, Alar Madilainen, Mikk Joorits ja Jaak Vettik) . Väiksema õpilaste arvuga on maadlus – treener Endel Treiman; ujumine – treener Gunnar Tõnning; laua- tennis – treener Kristo Kauküla ; judo – treener Jevgeni Tsirkin ja murdmaasuusatamine-treener Kaili Otsa. 1980 aastast on kooli õppealajuhatajaks Helgi Raudsepp.
Enamus kooli treeneritest on meie oma vilistlased ja vabariigis tunustatud spetsialistid . Spordikooli vilistlastest treenereid jagub veel nii meie maakonda kui ka mujale Eestisse.
Kuigi sport ei ole noorte vaba aja veetmise pingereas enam kaugeltki mitte esimene, on ka meie tänased õpilased olnud tublid. Viimaste aastate Eesti omaealiste üksik- ja pallimängude meistrivõistlustelt on võidetud hulgaliselt medaleid. Eesti noortesporti on esindatud nii Maailma kui Euroopa Meistrivõistlustel , Noorte Olümpiamängudel ja paljudel erinevatel maavõistlustel.
Eriti hea meel on selle üle, et hulgaliselt meie vilistlasi on leidnud tahtmist ja motivatsiooni sportimist kõrgel tasemel jätkata.
Oma 45 treeneritöö aastaga olen jõudnud arusaamisele et kõrge koht noorte võistlustel ei tohiks olla kõige tähtsam, see ei tohiks kunagi olla eesmärgiks omaette. Palju tähtsam on treeningprotsess selle eesmärgi saavutamiseks, kus õpitakse pingutama , üksteisega arvestama, meeskonna huvisid enda omadest kõrgemale seadma, vastu võtma ise-seisvaid otsuseid (olgu need siis õiged või valed) ja nendest õppima. Tähtis on et noored saaksid peale oskuse sportida kaasa ka selle, mis aitaks neil elus hästi toime tulla.
Aitäh linna koolidele , kes meid alati aidanud – olgu see treeningtundide läbiviimine või vabariiklike spordiürituste korraldamine.
Suur tänu Teile kallid endised ja tänased kolleegid, kes te, ennast säästmata, olete meie õpilastest häid sportlasi ja tublisid inimesi kasvatanud.
Meil on see päris hästi välja tulnud!
Loodan, et sügiseks oleme viirusest jagu saanud ja saame peomeeleolus ka kokku tulla!
Jaak Vettik, kooli direktor aastast 1988