Rakvere spordikeskus ja ametikool alustasid koostööd, mis mõlemale on väga kasulik. Õpilased saavad õpitaval erialal praktikat. Kui luua midagi püsivat, on ju tunne hoopis teine, kui ajutistele alustele plaate ladudes. Sporditempel saab aga värskenduskuuri.

Kes sel kevadel Rakveres Rahu hallis käinud, on juba tolmutamist näinud. Fuajees ja koridoris on lagi maha võetud, nõukogudeaegsetest tualettruumidest ei ole enam midagi järel.

Põhjaliku uuenduskuuri läbib Rahu halli saun. Kitsukese leiliruumi suurendamiseks on pinda juurde hammustatud ning pärast jaanipäeva saavad spordisõbrad seal uuel laval uhkesti leili visata. Värskema ilme saavad ka koridor, fuajee ja tualetid. Rahu halli jääb endiselt retrohõngu, näiteks sauna pesuruumis plaate välja ei vahetata.

Rakvere spordikeskuse direktor Ave Sats kõneles, et esmakursuslastest praktikandid said töökogemuse juba sügisel, mil remonditi spordikeskuse tribüünide taga asuvaid käimlaid. “Tulemus oli üle ootuste hea,” sõnas Sats ja lisas, et see andis julgust võtta märtsi alguses käsile uus praktika Rahu hallis. Seinapinda on seal palju ning nii plaatijad kui ka siseviimistlejad saavad korraliku harjutamisvõimaluse.

Ametikooli õpilased teevad ära väga suure töö.

Ametikooli õpilased teevad ära väga suure töö. “Riigihanke hinnanguline maksumus oleks olnud 50 000 – 60 000 eurot,” ütles Sats.

Rakvere ametikooli vilistlane, praegu seal õpetajaametit pidav Joost Podekrat kiitis õpilasi ja tõdes, et töö sujub. Õpilastele meeldivat praktiline töö, kuid noor mees nentis, et ega vana maja taastamine pole kellegi lemmiktegevus. “Sealt tuleb palju uusi asju välja, mis on omamoodi tehtud: kõverad seinad, torud on ees. Eks see kõik segab tööd,” sõnas Podekrat ja lisas, et eks elu selline ongi. Niisugune praktika annab õpilastele palju kogemusi. “Loodan, et vana maja korda tegemine neid ära ei ehmata. Uut maja on loomulikult kergem ehitada,” märkis ta.

Ametikooli direktor Kuno Rooba sõnas, et esimese kursuse õpilased teevad praktikat tavaliselt koolis ja lähevad ettevõtetesse õpitut rakendama alles teisel ja kolmandal aastal. “Sel aastal oleme läinud praktikat tegema avaliku kasutusega hoonesse. See, mida õpilased teevad, jääbki reaalselt kasutusse,” kõneles Rooba ja tõdes, et selline praktika õpetab ka vastutust. Koolis kahele ruutmeetrile tehtud praktilist tööd ei mäleta varsti enam keegi, Rahu hallis näevad tulemust kõik.

“See on õppeprotsessi osa ning ei ole tippkvaliteet, mida eeldame mõnelt viimistlusettevõttelt. Oleme sellega arvestanud. Anname siiski endast parima,” nentis Rooba.